Kes on Leila?

 

Tere!

Minu nimi on Leila Liivak. Olen kirjanik ja kunstnik ning teen käsitööna igasuguseid vidinaid küünaldest kõrvarõngasteni. Kirjanikuna kasutan enamasti pseudonüümi Leila Tael-Mikešin.
Kirjutama hakkasin kaheteistkümne aastaselt. Algsetest seiklus-armastusjutukestest said pikapeale ulmelisema sisuga teosed. Laiema lugejaskonna saavutasin vihikusse käsitsi kirjutatud looga "Aleana ehk kukkumine küülikuurgu". Sellest loost kasvas aja jooksul välja "Hullude" saaga-kuueosaline mahukas romaan. Kui "Hullud" internetis ilmusid, oli esimene vihik juba aastaid ühe lugeja hoole all olnud ning "Aleana" lugu sai taastatud mälu järgi pärast seda, kui ülejäänud viis osa juba valmis olid. Umbes kümme aastat pärast esimest "Aleana" versiooni sain ka esimese käsikirja tagasi. See seletab ka "Hullude" saaga algusosa drastilist erinevust ülejäänutest ja pisut lapsikut stiili. Lugu kirjutades ma ju olingi alles laps ja järgmiste osade tegelased olid edasi arenenud minuga koos.

Tuule tiibadesse sai mu kirjanikukarjäär 2011. aastal kirjastus Fantaasia poolt korraldatud ulmelühijutuvõistlusel, kus jõudsin esikümnesse lühijutuga "Roxanne". Lugu avaldati 2012. aastal antoloogias "Täheaeg 10".

Avaldatud looming: 

Romaanid: 

"Artist ja Ööliblikas" (2022, järjejutuna blogis https://artistjaooliblikas.blogspot.com), 

"Silmad" (2021), 

"Vivian" (2018), 

"Fata(l)Morgana" (2016, osaliselt võrguajakirjas Reaktor), 

"Loojate mängud" (2012), 

"Hullud" (2012, e-raamat) 

Lühijutud: 

"Roxanne" (2012, antoloogias "Täheaeg 10"), 

"Öönõia laps" (2015, antoloogia "Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood" koos Maniakkide Tänavaga), 

"Manajad" (2015, antoloogia "Pikad varjud" koos Maniakkide Tänavaga) 

"Mustade inglite armee" (2018, antoloogia "Tuumahiid 4: Berüllium") 

Lisaks olen avaldanud jutte ja raamatuarvustusi veebiajakirjas Reaktor.

Minu loomingulist teekonda jälgida siinse blogi lehekülgedel, Wikipeedias: https://et.wikipedia.org/wiki/Leila_Tael-Mike%C5%A1in

ja Instagramis: https://www.instagram.com/leilaaliise/

Suur tänu Tartu Ulmekirjutamise Töötoale. Ilma teie toetuse ja ausa kriitikata poleks ma nii kaugele jõudnud.