Sõnavägiste luuleõhtu: "Loom on (h)ingel"

Kolmapäeval, üheksandal aprillil, toimus Kirjanike Maja keldrisaalis ehk Arhiivis luuleõhtu, millel esitasid oma loomingut Poogen.ee portaalis tuntuks saanud luuletajad ehk Sõnavägised. Mitmed neist on jõudnud tasapisi internetist raamatukaante vahele ja selle tõestuseks olid välja pandud värviliste kaantega luulekogud, mida kõik endale osta võisid.
Lisaks Poogna liikmetele oli kohale tulnud meisterliku näitlejaandega Luulur, kes on kuulsust kogunud ülimalt ilmeka luuletuste lugemisega ning Tajo Kadajas, kes kindlasti enam tutvustamist ei vaja. Tajo on kirjutanud väga ilusaid meloodiaid Poogna luuletajate tekstidele ja laulab neid tekste hingestatusega, mida võib võrrelda siitilmast lahkunud Urmas Alenderiga. Viimase laule on Tajo samuti taasesitanud ja teeb seda siiani, tuuritades juba pikemat aega koos Taavi Petersoniga Eestimaa kaunites paikades.

Kuigi olen Poogna liige juba aastast 2006, olen hoidnud üsna madalat profiili ja pole Poogna kokkutulekutele seni veel jõudnud. Korra oleksin peaaegu jõudnud, aga siis sattus kolimine täpselt samale päevale ja olin mööblit tassides mõttes koos nendega, kes kohvikulaua taga istusid.
Seekord lõpuks jõudsin. Seisin arglikult Arhiivi eesruumis ja ütlesin arglikult "Tere" neile, kes minust mööda tuiskasid. Kui pikkade valgete juustega noormees mu tervitusele sõbralikult naeratades vastas nagu heale tuttavale, sain lõpuks piisavalt julgust edasi astuda. Selgus, et kahtlasevõitu koridori taga peitus hubane kohvik, kus oli parajasti käimas maleturniir ja valmistuti luuleõhtuks. Valgejuukseline noormees, kes hiljem osutus Kareluseks, püüdis korraga viibida kahel rindel - nii maleturniiril kui luuletuste lugemisel. Sellega sai ta ilusti hakkama. Ülejäänud Poogna rahvas kogunes saali tagumisse otsa suure laua ümber ja kuigi nägin täpilise pluusiga Kaidit mööda vilksamas, ei julgenud ma neid segama minna.
Luuletuste lugemine osutus ülimalt huvitavaks, sest igaüks esitas nii enda kui tulemata jäänud liikmete loomingut erilise kaasaelamisega. Mereliilia kujutles ennast kassiks, Kaidi põles armastuse leekides keset sood ja huntide ulgumist, Luulur ümises ja huikas sõnadega žongleerides... Need on vaid eredamad näited, sest esmakordselt Poogna nimede taga peitunud nägusid nähes ei oska ma kõiki veel omavahel kokku viia. Või isegi kui oskan, kardan eksimist.
Tajo laulis täiesti uusi laule ja loeti veel mõned luuletused. Kui Luulur otsi kokkutõmbama hakkas, arvasin, et nüüd on saabunud aeg minul kaasa võetud kahe lühikese luuletuse ettekandmiseks. Kuid selgus, et Luuluril oli tekkinud täpselt sama mõte ja hiilisin viisakate kummarduste saatel tagasi oma kohale. Esinemisjärjekorda ootama. Uustulnukana polnud mul aimugi, et tema, kes seni esinejaid välja kuulutanud ja auhindu jaganud oli, samuti esineda tahtis :D
Kui oma luuletustega lõpuks ühele poole sain, võeti mind kiiresti ja rõõmsameelselt seltskonda vastu. Kahjuks ei saanud ma teistega koos edasi kulgeda, sest olin ennast juba mujale ära lubanud ja sinise baklažaani kujuline tõld veeres Kirjanike Maja ette mind ballile viima. Kuid püüan järgmisel korral taas kohal olla. Ja Poognas eksisteerin endiselt. Ning Facebookis. Reaktoris. Kodulehel. Youtube´is... Virtuaalne isiksus, nagu me kõik. Kaasaegses infoühiskonnas internetiavaruste poolt allaneelatuna.

Lõpetuseks lisan ühe laulu, mida esitab Tajo Kadajas. Laulu sõnade autor on Poogna liige, kes kirjutab nii luulet kui proosat. Üks kauaaegne lemmiklugu ühelt kauaaegselt lemmikult.

 

Leila Tael-Mikešin "Loojate mängud"

13. jaanuar 2013 07:00

                 

Leila Tael-Mikešin

Leila Tael-Mikešin "Loojate mängud"

Promo

Leila Tael-Mikešini romaan "Loojate mängud" on gooti stiilist inspireeritud mütoloogiliste sugemetega sünge ja sarkastiline teos, mis sobib kõigile, kellele meeldib ette kujutada, et maailmas peitub midagi enamat kui tundub. Autor on enda sõnul varjudes kõndiv fantaseerija. Ta kirjutab fantastika valdkonda kuuluvaid jutte, mille läbivateks tegelasteks on müstilised olendid ja inimesed, kellel on ebatavalisi võimeid ning kes elavad kummalises maailmas. Leila Tael-Mikešin on kauaaegne Poogna autor, ta on silma paistnud Fantaasia ja Ulmeühingu korraldatud jutuvõistlusel, avaldanud loo Täheajas ja e-raamatu "Hullud".
Leila Tael-Mikešin: "Esimene osa "Loojate mängudest" räägib väikelinnas kohalikuks pühakuks kuulutatud noormehest, kes otsustab ootamatu kuulsuse eest põgeneda, kuid avastab asüüli otsides, et ta pole tõesti tavaline, ning veel ebatavalisem on inimene, kes ta enda kaitse alla võttis. Lisaks selgub, et linna juhib maniakaalne nukumeister ja inimesed on vaid nupud malelaual.
Teine osa jätkab tuttavate tegelaste seiklusi, kuid maailm nende ümber on vahepeal muutunud. Surm saadetakse karistuseks lubamatu käitumise eest inimesena Maa peale, kuid seal tuntakse ära tema tegelik olemus ja edasisest sündmuste käigust sõltub inimkonna tulevik."
Kriitik Reelika Reinomägi: "Tael-Mikešini kirjutamisstiil on selge ja lihtne, ilma stilistiliste ekstsesside ja manerismideta, samas ei alahinda ta lugejat ja pakub teravalt sarkastilisi pratchettlikke kõrvalepõikeid ning musthuumorlikku iroonilise muigega elufilosoofiat. Karakterid pakuvad samastumisvõimalusi paljudele erinevate subkultuuride esindajatele."
Kirjandusportaali poogen.ee toimetaja Kaidi Kangur: "Ühel hetkel tundub seda lugedes, et ongi täiesti loomulik astuda ühest maailmast teise, kaotamata sealjuures juba väljakujunenud maailmavaadet. Olles ise kirjutamisega (eelkõige fantaasiateemadel) mitmeid aastaid tegelenud, ei saa ma jätta imetlemata stiili, mis toob naeratuse näole. Soovitan Leila Taeli lugeda kõigil, kes armastavad head fantaasiakirjandust, aga ka neil, kes lugemisel keskenduvad rohkem karakterite käekäigule ning otsivad paralleele oma elu ja uskumistega."
Kirjastus Fantaasia 2012, 192 lk.
***



Originaalartikkel: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raamatukatkend-leila-tael-mikesin-loojate-mangud.d?id=65521862

Tsitaadid

Terry Pratchett´i raamatutest:

 

"Kemps, mis tühjeneb kümne miljoni aasta tagusesse minevikku, ei olnud hea mõte, Pühkija."
"Öövahtkond"

"... ühed ütlevad, et klaas on pooltühi, teised, et pooltäis. Maailm kuulub aga nendele, kes võivad seda klaasi vaadata ja küsida: Miks ma sellise klaasi sain? Vabandust? Kas SEE on minu klaas? Ei usu. MINU klaas oli täis ja see oli veel suurem klaas ka... "
  " Tõde"

Üks õnneliku elu igivanu reegleid on: suhtu alati ettevaatusega aparaatidesse, mis kaaluvad vähem kui nende käsitsemisõpetus.
 "Patrioot"

***

„Pikkutoopia“ (T. Pratchett ja S. Baxter)

Isegi kassi hooldamiseks oli koerakuudi suurune kompleks

Plastikust kirbukott
(väljend robotkassi kohta)

...ja tema ilme muutus tühjaks, justkui tõuseks tema vaim linnuna lendu.

„Aga armumine on ju kõigest järjekordne inimeste pettekujutlus, mu sõber. Nagu ka kunst ja religioon. Me oleme kümme tuhat aastat lihtsalt aega raisanud!“

***

"Iga oks on võlukepp, iga lomp kristallkuul."
"Talvesepp"


Kahekšakümmend aaštat olen ma šeda ametit pidanud, ja miš mul šiis ette on näidata? Šeljavalu, hemorroidid, rikkiš šeedimine ja šada erinevat šupiretšepti.

Metslane Cohen
"Fantastiline valgus"


"...On vale mõelda, et minevik on midagi, mida enam ei ole. Ta on ikka siin. Asi on lihtsalt selles, et teie olete sellest mööda läinud. Kui sõita linnast läbi, siis see on tahavaatepeeglis ikka alles. Aeg on tee, aga ta ei rullu teie järel kinni. Asjad ei ole läbi lihtsalt selle pärast, et nad on möödas..."
 "Johnny ja surnud" 


"Elu on selline komme, millest on raske loobuda." - "Vikatimees"


"Kanad igatahes ei põle. Vähemalt mitte eriti kergesti."
"Me kuulsime, kuidas sa katsetasid. Sa oleksid võinud nad vähemalt enne ära tappa."
"Mis mõtet sellel oleks olnud?"
"Vaiksem oleks olnud, kullake."
 "Carpe jugulum"


On välja arvestatud, et igal konkreetsel planeedil elab kõigest ligikaudu viissada tõelist inimest ja see seletabki, miks nad ühtepuhku omavahel ootamatult ninapidi kokku jooksevad.
"Liikuvad pildid"

“Ma kuulsin, et Surm oli talle juba korra järele tulnud, aga preili Treason lõi ukse tema nina ees kinni!”
“Talvesepp”


Ülikooli ravila polnud kuigi suur ja seda kasutati harva. Võlurid olid peamiselt täie tervise juures või siis surnud.

Kusagil karjus keegi, karjus aga viisakalt, nagu kutsuks küll abi, aga ainult siis, kui see liiga palju tüli ei tee.

Sarkasm ei jõudnud Detritusele pärale. Nagu enamik asju.

Maailm on täis väikesi inimesi, kellel on suured unistused.

Oli tunne, nagu nad siseneksid väga kallisse šokolaadikarpi. Või õudusunenäkku.

See oli selline eriliselt ilus koht, mis on ilus ainult siis, kui sa saad pärast selle lühiajalist imetlemist jälle minna kuhugi, kus on kuumad vannid ja külmad joogid.

Kunagi oli tal olnud õnnetus seista patriitsi ees süüdistatuna kurjade kavatsustega ringiluusimises ja ta oli omal vabal tahtel valinud võimaluse hakata spiooniks* (*Teine võimalus oleks olnud lasta end omal vabal tahtel skorpioniauku visata)

Muidugi oli tähtis eksami ajal kaine olla. Selle lihtsa tõe mittemõistmisest on saanud alguse paljud tulusad karjäärid tänavapuhatuse, puuviljakoristamise või metrookitarrimängu ärialadel.

Kui ta alles väike oli, küsiti temalt selliseid asju nagu: "Ja kelleks siis sina tahad saada, väikemees?" ja tema vastas ikka: "Ma ei tea. Mida te pakute?" Eriti kaua sul selline vastus läbi ei läinud. Ei piisanud sellest, kes sa olid, sa pidid pingutama, et saada kellekski teiseks.

Selles linnas leidus kogu universumi kõige täiuslikumaid pealtvaatajaid. Nad olid valmis pealt vaatama mida tahes, eriti kui oli olemas võimalus, et keegi võib huvitaval viisil viga saada.
 "Liikuvad pildid"

Ta oli matnud kolm abikaasat ja vähemalt kaks neist olid selleks ajaks juba surnud olnud.

 „Nõiad võõrsil“

 

T. Pratchett "Nähtamatud akadeemikud"

Kaugusest kostis karjatus ja keegi vandus õiglast kättemaksu.

______________________________________

Terry Pratchett „Malakas“

Ta vihkas mänge. Nende kõrval paistis päris maailm liiga lihtne.

Siin oli nii palju probleeme, et tuli võtta üks õudus korraga.

Nad arvavad, et maailm kirjutati valmis. Et kõigil sõnadel on määratu jõud.

Ridcully tõmbas pea alla, kui mägratopis, mille päritolu polnud õnnestunud välja selgitada, üle muruplatsi lendas ja ühest aknast mürtsuga sisse sööstis.

Näol irve nagu inimesel, kes peab ennast ekslikult väga teravmeelseks, kuigi on tegelikult kõigest poolemeelne. 

Terry Pratchett „Head ended“

Tema jutu katkestas luukere. Luukere, kes kandis Diori kleiti ja kelle päevitunud nahk oli katkemiseni pingul kaunikujuliste põsesarnade ümber.

...ta nägi välja nagu näljahäda leevendamiseks annetusi tegema kutsuv plakat, ainult et stiilne. Tegemist oli New Yorgi kuulsaima modelliga.

...tõeline headus ja tõeline surmatoov kurjus pesitses siiski inimmõistuses.

Räägitakse, et põrgus on parimad bändid. See on suures osas õige. Aga taevas on paremad koreograafid.

Nõidu ei ole tegelikult enam olemas. Inimesed leiutasid meditsiini ja said aru, et neid ei ole enam vaja. Siis nad hakkasid neid ära põletama.

 Põrgutee on sillutatud külmutatud ukselt-uksele müügiagentidega. Nädalalõppudel käivad paljud nooremad deemonid sellel uisutamas.

 

Terry Pratcett „Vikatimees“

Öö triivis üle maailma, päev külmavereliselt tema kannul.

Surm on kõigest sissejuhatus.

Ütle inimesele, et sa oled surnud, ja ta vaatab sind sellise näoga, nagu oleks ta kummitust näinud.

Rühm värskelt koorunud raisku sööstis vabaduse poole.

Viis hüüumärki, selge tõend hullumeelsest mõistusest.

Iga elava inimese sees on väljapääsu ihkav surnud inimene.

Ära kunagi usalda jumalat, kes irvitab pidevalt ja kannab torukübarat.

Täna on sinu ülejäänud elu viimane päev.

Ta lõi rusikaga vastu kirstukaant. „Võtke vaiksemalt seal ülal!“ nõudis ta. „Inimesed üritavad siin surnud olla!“

 

Terry Pratchett „Nõiad võõrsil“

Praegu tegeles Magrat parajasti eneseleidmisega Skorpioni Teel, mis tõotas oma järgijatele kosmilist harmooniat, sisemist terviklikkust ja võimalust kallaletungijal neerud läbi kõrvade välja lüüa.

Magrat leidis, et Ninja on ilus tütarlapse nimi.

Teistest raamatutest ja igalt poolt mujalt:  

Tove Jansson „Hilja novembris“

Niisuguseid on palju, kelle nimed haihtuvad kohe, kui neid on tutvustatud. Nad tulevad pühapäeviti ja röögivad sulle kõrva viisakaid küsimusi, sest neile ei jää kunagi meelde, et sa pole kurt. Nad üritavad rääkida võimalikult lihtsalt, et oleks selge, millest jutt käib. Siis soovivad nad head ööd, lähevad koju ja tantsivad ning trallitavad seal hommikuni välja.

Neid kutsutakse sugulasteks.

„Miks te käratsete asjade pärast, mida pole olemas ja mida pole juhtunudki?“

„Et lõbusam oleks!“

Sees lõhnas hallituse ja adru ja vanade suvede järele, see oli nukker lõhn.

  

„Meister ja Margarita“ 

Mihhail Bulgakov

See oli hirmuäratavalt suur must kass, ühes käpas viinapits ja teises kahvel, mille otsa oli ta jõudnud torgata marineeritud seene.

Muu hulgas oli ka üks rabavalt kunstipärane kirjeldus, kuidas 31. korterist varastati pintsaku taskusse peidetud pelmeenid.

„Ta on seal! Ta on kapi taga! Ja irvitab! Needsamad prillid ees... Võtke kinni! Piserdage püha vett!“

Pärast suremist tõusis Kurolessov põrandalt üles, kloppis frakipükste põlved tolmust puhtaks, kummardas võltsilt naeratades ning lahkus kasinate kiiduavalduste saatel.

„Andke andeks, mul ei ole enam mahti teiega vestelda,“ lausus kass peegli otsast, „meil on aeg teele asuda.“ Ta viskas brauninguga mõlemad aknaklaasid puruks. Läigatas siis bensiini põrandale ja see lahvatas iseenesest põlema, nii et leek kerkis peaaegu lakke.

***

Chelsea Handler: „Halloo viin, siin Chelsea!“

See naismõrtsukas oli ilmselge tõestus mu teooriale, et mida hullumeelsem sa oled, seda rohkem kaloreid sa põletada suudad. Seepärast ongi psühhopaadid alati nii kõhnad.

***

„Kolmekesi Prostakvašinas“

„Hulluks minnakse ükshaaval. Ainult grippi põevad kõik korraga.“

„Kiisuke Auh“

„Ma olen kõuts, mitte hiir ega kassi ema!“

 ***

 

Zotov „Mõrvad põrgus“

Kui kurat vanaks jääb, muutub ta ingliks.

***

Matt Barker „Leegitsev täiskuu“

Hommikul aga, kuni pesumasin renoveeris invaliidistunud teksaseid, imesin ära kruusitäie suhkruta kohvi ja käisin toimetuses vanadega, mille tagumikul lehvitas tiibu auguliblikas, ning istusin seejärel nõela ja musta niigiga (sinist mul polnud) naistetööd tegema, pea raske.

***

Grant Nailor „Punane kääbus. Lõpmatuses tuleb sõita ettevaatlikult.“

Arvasin, et ta viibis juba peegliriigis.

Ta oli küll narkomaanist nats ja transvestiit, aga me oleks saanud vähemalt koos tantsimas käia.

Tema ütles, et põrgu on see, kui sind terveks igavikuks oma sõpradega ühte ruumi pannakse.

***

Ann Rice „Intervjuu vampiiriga“

Vihkamises üksteise külge aheldatud.

***

Tal punahuuled, kuldne juus

ja väljakutsuv välimus

ning leepravalge nahk. Ta näis

kui koolnu, kes siinilmas käis,

nii külm, et veri tarretus.

S.T. Coleridge, tõlk. Tõnis Leemets

 ***

Neal Shustermann „Challengeri sügavik“

„Karta tasub ainult hirmu ennast,“ teatab kapten rooli tagant, „ja mõnd juhuslikku inimsööjast koletist.“

Mõnikord on mind vallanud tunne, justkui oleksin mina see kaevu põhjas karjuv laps – ja mu koer jookseb puu juurde jalga tõstma, selle asemel, et abi kutsuda.

Sa ei maga, vaid laenad surmalt kaheksa tundi.

„Ma tarbisingi,“ ütlen talle. „Ja jumal oli mu diiler. Kuna ta muutis mu ajukeemiat. See uimasti, mida ma tarbisin, oli mul juba sees.“

Karje, mis kisendab: „Mul on nii valus, et maailm peab ometi, kas või korraks, minu pärast seisma jääma.“

Maailm peatub ja vaatab, kuidas sa lebad seal seotud haavade või tühjakspumbatud kõhuga, ja ütleb: „Hästi, sul on minu tähelepanu.“

Enamik inimestest ei tea, mida sel hetkel teha, kui neid tähele pannakse.

***

From: Philip Clarke clar0318@flinders.edu.au
Kui palju ja mida te teate loodusteadustest?
Küsimused 'The Sunday Times'st" 27.08.1995
Lothar Bodingbauer.

Küsimused:
1. Kas evolutsioonil oli plaan?
Jah. See oli järgmine - muuta ainuraksed elukad hulkrakseteks.

2. Miks jää muudab viski külmaks?
See ei muudagi. See on lihtsalt viski psühhotroopilise mõjul tekkinud illusioon. Tegelikult, teie viski muutub 'soojemaks'.

3. Kas liblika tiibade lehvitamine Kew Gardenis võib tekitada orkaani Bremuudal?
Jah, kuid tõenäolisem on, et mõni lind sööb liblika ära.
Ka: loogiline järeldus oleks, et kuivõrd Bermuudal on aastas umbes 20 orkaani, siis peaks Kew Gardenis olema vaid 20 liblikat.

4. Millal on golfipalli kiirus kõige suurem?
Auto katusel teel golfiväljakule, loomulikult.

5. Kui te viskate münti kuus korda üles ja see maandub iga kord, kiri üleval, kas on siis tõenäolisem, et ta seitsmendal korral maandub kiri üleval või on tõenäolisem maandumine, kull üleval?
See jääb servale seisma.

6. Kas silm töötab nagu televisioonikaamera?
Jah. See annab reaalsusest täielikult moonutatud pildi.

7. Kas mõnel fenomenil võib olla rohkem kui üks korrektne teaduslik selgitus?
Jah. Iga uurimise sponsori jaoks võib olla oma selgitus. Näide: Kui rahvuslik uurimisfond toetab teie uuringuid, siis põhjustab suitsetamine vähki; kui tubakatööstus toetab uuringuid, siis suitsetamine vähki ei tekita.

___________________________________________________________________________________

I believe that´s why I´m running

Triky(Queen of the damned soundtrack)

"How do you know I’m mad?" said Alice.
"You must be," said the Cat, or you wouldn’t have come here.”

______________________________________________
***
 Jumal on määranud inimesed mööda maanteed astuma, aga mina sülitan sellele ja turnin trossil. (Andrus Kivirähk “Liblikas”, 1999)

***
Ja mis kõige tähtsam: preester luges kulmu kortsutades ette minu purjus peaga kirjutatud epitaafi:

“Kriisked täitku teie maailma ja pannid olgu puuviljadest eraldi.”
Andra (poogen.ee) Leonardo ja 447 päeva.

***

Küünik on inimene, kes lillelõhna tundes kirstu järele ringi vaatab.

H.L. Mencken

***

Me pole kohustatud uskuma, et seesama Jumal, kes on andnud meile mõistuse ja intelligentsi, soovib, et me seda kasutaksime.

Galileo Galilei

***

Vaenlane – sõber, keda sa tundma õppisid.

Gene Perret

***

Põrgu – teised inimesed.

Jean-Paul Sartre

***

Maailm – kena koht, kus vahel käia, aga ma ei tahaks seal elada.

Arlo Guthrie

***

Ainus tervislik toit on klaas vett ja kaigas, millega ennast nüpeldada, kui millegi muu järele isu tekib.

Tundmatu

***

Surm on vaid ühest dimensioonist teise minek. (telesaatest „Maatriks“)

***


Calvin and Hobbes (Bill Watterson): "Kõige kindlam märk intelligentse elu eksisteerimisest mujal universumis on see, et ta pole iialgi üritanud meiega kontakteeruda."

Terry Pratchett: "Praegused teadmised võib kokku võtta järgmiselt: Alguses polnud mitte midagi, mis siis plahvatas."

Woody Allen: "Ma olen hämmastunud inimestest, kes tahavad 'tunda' universumit, kui on raske isegi leida teed ümber Chinetowni."

Albert Einstein: "Vaid kaks asja on lõpmatud, universum ja inimlik rumalus, ja selles esimeses pole ma nii kindel."

Tundmatu: "Astronoomid ütlevad, et universum on lõplik, mis on lohutav mõte neile inimestele, kes ei suuda meeles pidada, kuhu nad oma asju jätavad."

Douglas Adams: "On teooria, mis ütleb, et kui keegi avastab, mille jaoks Universum eksisteerib ja miks ta on siin, kaob see kohe ja asendatakse millegi veel veidrama ja kujuteldamatuga. On ka üks teine teooria, mis ütleb, et nii on juba juhtunud."

***

"Mõned inimesed ütlevad, et ma pean olema kohutav inimene, kuid see pole tõsi. Mul on väikese poisi süda - minu kirjutuslaua sahtlis." - Stephen King 3/8/90

***

Modernismist:
K: Mitut sürrealisti on vaja lambipirni vahetamiseks?
V: Kaks. Üks hoiab kaelkirjakut ja teine täidab vanni erksalt värvitud masinaosadega.

***

Iga teadlane peab varakult õppima, kuidas hea maitse kohaselt kirjutada kahe liikme summat, mis on antud kujul:

Igaüks, kes on õppinud matemaatikat tiba rohkem, peaks teadma, et

Seetõttu võib valemi (1) kirjutada teaduslikumal viisil järgmiselt:

Viimast võrdust võib lihtsustada edasi järgmiste seoste abil:

Järelikult võime valemi (2) ümber kirjutada järgmiselt:

Siin on selge, et valem (3) on tunduvalt selgem ja paremini mõistetav kui (1). Sarnaste seoste abil võib valemit (3) veelgi lihtsustada, kuid see jäetakse lugejale koduseks harjutuseks.

***

The Sophontologist - sophontologist@look.ca
Missis Schrödinger Mister Schrödingerile:
"Mida põrgut oled sa selle kassiga teinud? Ta paistab poolsurnud olevat!"