Käes on hingedeaeg. Süütame küünlad ja mõtleme kõigi peale, kes on lahkunud, aga võivad mingil viisil endiselt meil silma peal hoida.
"Silmad" sai kirjutatud aasta tagasi, pimedal hingedeajal. Sügiskaamos hiilis kirjaridade vahele ja laotas oma musta loori laiali. Surmateema on raamatus läbiv, kuid oma koha on leidnud ka karmid naljad ja naer läbi pisarate.
Kui vihm trummeldab aknaklaasidel rahustavat muusikat, tuba on soe ja raamat valmis mõnusaks une-eelseks ajaveetmiseks, tundub, et tegelikult on sügis päris mõnus aastaaeg. Eriti just lugemishuvilistele.
Pealegi pole enam kaugel aeg, kui vaimude asemel hakkavad akende taga ringi hiilima pisikesed punased mütsitutid.
"Ta näeb sind, kui sa magad, kui ärkvel oled sa..."
Need, kes on jõudnud juba "Silmade" käsikirjaga tutvuda, teavad, milline seos on eelpool tsiteeritud lausel ühe tegelasega värskest raamatust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar